Olen seni pidanud blogi vaid oma sõprade ja perekonna jaoks ning tutvustanud neile oma läbielamisi perioodidel, mil olen viibinud Eestis eemal. Vahel harva on sisse juhtunud ka muid postitusi, kuid kindlasti ei ole need leidnud suurt vastukaja.
Selle uue blogi eesmärk on kaasa rääkida nimelt nendes küsimustes, mis mulle Eesti argielu juures parasjagu mõtteainet pakuvad. Ei ole sugugi juhuslik, et blogi näeb ilmavalgust just pärast valimisi, sest valimistulemusi aktiivselt uurides tekkiski mul tunne, et peaks ehk oma mõtted veidi avalikumalt kirja panema ning Twitter ja Facebook pole selle jaoks kuigivõrd sobivad paigad.
Oma esimeses postituses üritan valimisi analüüsida nende piirkondade näitel, mis mulle endale huvi pakkusid.
Konguta vald ja kandideerijate passiivsus valimisperioodi jooksul: kuigi mind võib lugeda põliseks Tartlaseks (just nimelt suure algustähega), olen sisse kirjutatud Konguta valda ning valisin seal kohalikku volikogu teist korda. Eelmine kord tutvusin uue vallaelanikuna põhjalikult eri valimisplatvormidega ning otsustasin sama teha ka tänavu. Ainus, mille netist leidsin, oli senise vallavanema valimisliidu esindaja kolmeminutiline jutt ERRis ja Kodukoht Konguta kirjatükk viimases valla lehes, mis tundus olevat valmis kirjutatud mõned minutid enne lehe trükki minekut. Valimisreklaam jõudis esimest korda minu postkasti alles jupp aega pärast seda, kui olin oma e-hääle juba andnud, mistõttu sain lihtsalt valida isikut ja seega valisin isiku, kelle tööga olen tuttav ja kes peaks olema tegus inimene.
Ma vähemasti siiralt loodan, et seekord saab kokku normaalne volikogu, kes suudab omavahel läbi rääkida ja eelarve mõistlikul ajal kokku panna – häälte jaotus nõuab siiski head suhtlemist.
Tartu linn – oi kui kirju: siin on aastaid räägitud, et Reform on liialt kaua võimul olnud, kuid asendajaid ka nagu pakkuda ei ole. Minu meelest näitavad valimistulemused täpselt sedasama – võidab ikkagi Reform, kuigi veidi väiksema mandaatide arvuga ning teiste vahel jaotuvad hääled üsna ühtlaselt.
Ühest küljest on mul hea meel, sest taas tekib olukord, kus koalitsioon tuleb moodustada ikkagi läbirääkimiste teel (mitte nagu Tallinnas, Narvas või nii mitmeski muus Eesti paigas) ja seetõttu ei saa rääkida ainult Reformi mugavast võimust.
Teisest küljest on mul hirm, et niivõrd kirjus seltskonnas läheb liiga palju auru üksteisele oma mõtte selgeks tegemisele ning suure tõenäosusega tekkiv kolmeliikmeline koalitsioon võib ehk Tartu-suurusele linnale liiast olla. Loodame, et minu hirmudel pole alust ja erinevad fraktsioonid tekitavad pigem konstruktiivse diskussiooni.
Kallaste linn ja ühinemine: kuigi otseselt ei seo mind Kallastega mitte miski, pakkusid mulle sealsed valimised huvi valimiste eel tehtud volikogu otsuse tõttu, kus sooviti alustada liitumisläbirääkimis paari naabervallaga. Ma tõesti kartsin, et kohalikud võivad seda peljata, kuid 72,8% hääletusaktiivsuse juures saadud võimuliidu absoluutenamus annab mulle lootust, et vähemasti minnakse selle algatusega edasi ja loodetavasti leiab idee toetust ka naabrite hulgas. Olen täiesti veendunud, et Eestis on palju valdu, kes oleksid ühinedes suutelised enamaks, kui nad on praegu.
Pärnu linn ja august välja ronimine: Pärnus pole olnud kerge ja ma tõesti lootsin enne valimisi, et Kivimäele antakse võimalus jätkata seda pankroti likvideerimist, mis kindlasti pole olnud lihtne töö. Siinkohal tahan lihtsalt kiita Pärnu valijaid ning loodan, et Pärnu võlakoormus väheneb järgmise nelja aasta jooksul veelgi, mis võimaldaks tulevikus vajadusel olulisi investeeringuid laenuga finantseerida.
Tallinn ja samad järeldused: Edgar võidab jälle ja teised erakonnad räägivad taas pärast valimisi, et tuleb venekeelse valijaskonnaga rohkem tööd teha. Miks siis seda tööd ei tehta, kas tõesti enam kui 20 iseseisvusaastat pole suutnud teisi erakondi veenda, et seda tööd tuleb teha kogu aeg, mitte kolm kuud enne valimisi. Narvas sotsid näitasid, et tegemist ei ole sugugi mingi lootusetu üritusega, lihtsalt selles vallas on vaja tööd teha ning kui seda ei tehta, saame nelja aasta pärast taas näha üllatunud erakonnaliidreid, kes ei mõista, kuidas Kesk ikka nii palju hääli sai. Ega need Eestis elavad venelased mingeid nii erilisimaid elutingimusi ei vaja kui eestlased, nemad tahavad samamoodi hästi elada, kuid nendelt häälte saamiseks tuleb neile siiski teisiti läheneda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar