E-riik

Taustaks
Kuivõrd eestlastele on äärmiselt omane olla üsna kriitilise meelega ja kiitust ikka naljalt ei jagata, tahtsin oma kolmanda postitusega (mis tõepoolest ajaliselt teistest kõvasti maha jäänud) jõuda sinnamaale, et mitte ainult laita, vaid ka kiita. Siinkohal toon välja näiteid olukordadest, millega olen ise kokku puutunud, ja nendel juhtudel, kus mul välisvõrdluse näidet tuua pole, ei olegi ma lihtsalt võrreldavat olukorda kohanud – siinkohal on tervitatud lugejate panus.

Pank
Selles, et panka sisselogimiseks ja teatud toimingute tegemiseks ei pea kontorisse minema, pole tänapäeva maailmas just erilist sära, vastavasisulist võimalust pakutakse paljudes paikades ja ülekannete tegemises on Eesti pangad ikka kõvasti maha jäänud – Hollandi ABN Amro kliendina avastasin vahvat maailma, kus Euroopa Liidu sisene makse on netipangas teenustasuta, samas kui Swedbank kirjutab oma kodulehel, et Eestis on pangasisese (!) makse tasu 16 senti.
Positiivse külje pealt saab meie pankades teha rohkem lisatoiminguid, mis eeldavad lepingu sõlmimist – uue konto/hoiuse loomine, investeeringu tegemine, pensionikindlustusmaksete muutmine jne. Võin küll eksida, kuid mitmetes välispankades tuleb erinevate lepingute sõlmiseks ikka kontorisse minna ning mine tea, millal viimasel üleüldse lahti on – kindlasti mitte väljaspool tavainimese tööaega.

Maksuamet
Ka siinkohal ei ole mul eriti pikka juttu – rääkides välismaalastele, kuidas tuludeklaratsiooni täitmine võtab meil aega kuni mõne minuti, on ikka uhke tunne küll. Eks siinkohal ole ka riike, kes ei ole meist kaugel maas – olen isegi välismaal deklaratsiooni internetis täitnud, kuid ma pole veel kohanud juhtu, kus mind ootaks ees juba eeltäidetud deklaratsioon. Sealjuures sain ükskord tagasi raha kulutuse pealt, mille maksusoodustuse kohta polnud mul aimugi, ehk ilma riigipoolse eeltäitmiseta oleks ma sellest rahast ilma olnud. Kõige toredamaid lugusid olen kuulnud muidugi sakslastelt, kellel on palju reegleid ja kes on väitnud, et nende ametnikud on ikka väga õelad – seda öeldi pärast seda, kui oli Tartus kulutatud sutsu aega, et endale sissekirjutus teha, ja siis – vupsti! – politseimajast läbi käidud, et sealt juba ID-kaart muretseda (erinevad asutused, kuid info liikus kiiresti).

Tervishoid
Digiretsept – kindlasti Eesti riigi üks edulugudest. Esimesel aastal oli ilmselt probleeme, sest palju oste tehti kahtlaselt lühikesel perioodil – seal oli ilmselt tugev korrelatsioon pensioni väljamaksete kuupäevaga – kuid kui sünnitusvaludest oli üle saadud, oligi käima lükatud suurepärane süsteem. Mitte ainult ei võimalda see arstidel/õdedel kirjutada lihtsamalt välja kordusretsepte, kuivõrd patsient ei pea arsti külastama, vaid see võimaldab arstidel ka palju paremini oma patsientidel silma peal hoida, sest arvutis on kohe kenasti näha, kas inimene on üldse oma rohud välja ostnud. Samuti ei saa siis liigsed tarvitajad peituda selle taha, et näe, retsept kadus ära, äkki saad uue välja kirjutada. Õnneks ma ise regulaarne retseptiravimite tarvitaja ei ole, kuid seda enam oli mul oht, et kui korraga kirjutati pikem kuur, mida ei tahtnud kohe välja osta, võis paberretsept kaduma minna.

Digilugu – See on küll minu meelest äärmiselt vajalik asi, mis aitaks nii patsiendil, tervishoiutöötajal kui ka haigekassal aega ja raha kokku hoida – KUI SEE TÖÖTAKS. Ühest küljest räägitakse, et haiglatel on erinevad infosüsteemid, ja teisest küljest, kuidas tegelikult on see arstide tegemata töö jne jne. Eks kindlasti ole neid arste, kes infot veebi ei paneks, isegi kui infosüsteem seda võimaldaks, kuid praegune süsteem ei anna patsiendile mingisugust infot. Enne seda, kui digilugu läks 2013. aasta suvel (!) üle uuele kujundusele, mis peaks olema sobiv ka tahvelarvutitele, leidsin sealt üles üksjagu vajalikku infot – nägin, millised arstid olid minu vastu huvi tundnud (polnud just palju), ning sedagi, millal olin traumapunktis käinud ja mis oli seal öeldud. Suvel toimunud muudatuste järel muutusin aga täiesti terveks inimeseks – kui sisse login, näen logiraamatus infot vaid selle kohta, millal keegi on minu vastu huvi tundnud; ei ole aga tehtud ühtegi röntgenit, pole ühtegi ravimiretsepti. Vähemasti on nad arendustööga nii kaugele jõudnud, et infos on kirjas: „Digiretseptide nägemise võimalus on arendamisel.“ Sügisel sai veel otsida, lihtsalt ei leitud midagi. Samuti pole ma praegu kuvatava info järgi käinud ühegi eriarsti juures. Lühidalt – ma pole kunagi haige olnud ja kui mu üldandmed (mille laadimisel vahepeal veateade ette tuleb) seal näha ei oleks, võiks arvata, et mind ei eksisteerigi üldse süsteemis. Põhimõtteliselt sain pärast pikki otsinguid ainult kahte moodi vastuseid: „tehniline viga“ ja „Päringu tingimustele vastavaid dokumente ei leitud“. Seepärast kutsun kõiki üles: minge digiloo lehele (https://www.digilugu.ee/login) vaadake, kas saate oma andmetele ligi (eeldades, et te ikka olete vahepeal mõne tervisehädaga kuhugi pöördunud), ja kui teil kõik õnnestub, siis kirjutage postituse kommentaaridesse, kuid kui ei õnnestu, siis pange tähele, et väljumisel pakutakse võimalust täita lühike küsitlus – kirjutage sinna kindlasti kõik, mis valesti on, siis äkki leitakse probleemid üles. Muidugi võib juhtuda, et ükski minu arst pole lihtsalt infot üles pannud ...
Isiklikult loodan, et esimesena tehakse korda ikkagi e-saatekiri, sest kui ravimiretsept realiseeritakse siiski enamasti üsna kohe pärast retsepti väljakirjutamist, toimub erialaarsti juurde pääs valdaval osal inimestel siiski kuid pärast perearsti saatekirja kirjutamist ...

Riik.ee
Usun, et Eestis ei ole sellist kodanikku, kes oleks tutvunud kõigi võimalustega, mida riik.ee lehekülg üldse pakub, ja kindlasti on inimesi, kes on üleüldse hakkama saanud sedasi, et pole seda saiti külastanud, kuid oma postituse lõpus pidin lihtsalt ära märkima koha, kus on võimalik enda kohta nii palju infot leida (kas või dokumentide või liikluskindlustuse seisu). Eraldi tooksin välja, et minu puhul on lehel kenasti näha ka ravimite retseptid (mida digiloos pole), ning kui teil on kahtlusi oma tööandja kohta, siis seal saate ka kontrollida, kas teie eest on ikka makse tasutud – jama, kui arstile minnes selgub, et teil polegi ravikindlustust ...
Järgmises postituses üritan vaatluse alla võtta mõningad kvoodirahade realiseerimised.

Vihje:
Kõik, kes uusaastaööl õnne valasid, siis pange tähele, et tegemist on puhta toorainega ja ka pakend soovitab materjali pärast kasutamist jäätmejaama toimetada, et seda siis uuesti kasutada saaks.
Tee- või kalmuküünalde (kes kuidas nimetab) kestad on samuti üsna puhas metall, mida võiks kokku koguda ja mingi hetk vanametalli viia – rikkaks just nii ei saa, kuid looduskeskkond kindlasti rõõmustab.